27 august 2009

viimaseid suvevõtteid

tikripõõsas

Ricaga Viljandis

heinamaa, päike, põhupallid ja me kaks

Pontu ja Lontu ootavad õunakooki

käbiga tekiall ja nalja nabani

meeletult liblikaid!

venna ja ta uhkus

vanaemaga

24 august 2009

Kokku kolm nädalat mõnusat eemalolekut on homsega läbi. Istun siin maakodus arvuti taga ja ühe silmaga jõllitan oma sakslasest exmehe kingitud maali tagakülge, mis on korralikult kinni teibitud. Selle maja seinad ei saa seda maali vist küll kunagi kandma - ei saanud õieti eelmise kodu omadki. Sest mulle ta lihtsalt ei meeldi ja kui keegi ta üles riputabki, siis on mul suht suva, kuhu, peaasi, et ma ei peaks sellest iga päev mööda käima.
Ma ikka veel ei suuda veenduda, kas unenägudel on meie reaalse eluga mingit pistmist või ja.
- Jah, on, kui ma äkki avastan, et klobin maaslamavat inimest, kes on viimastel aastatel mulle piisavalt peavalu valmistanud, et mul on põhjus teda vihata. Siis võtan temalt kõik "asjad", mis mulle kuuluvad ja viskan ta pool-hingetuna võõra auto tahaistmele. Edasi mind ei huvita.
- Ei, ei ole, kui ma leian end koos Brad Pitt'iga mingist veidrast ühiselamust, kus Pitt jagab korterit koos kahe teise mitte nii kuulsa tüübiga. Ja kui ma tükk maad hiljem üksi ühel ebamäärasel katusepeol ühelt tibilt küsin, et ega ta Pitt'i näinud pole ja too vastab mulle, et Pitt lendas üle ookeani teisele peole... Ja kui ma tagasi ühiselamukorterisse naastes Pitt'i suht ebakaines olekus kuid siiski korralikult voodis teki alla eest magamas leian... Siis kikivarvul tagasi kööki mozarellat sööma suundudes ei suuda ma naeru tagasi hoida. Veel enam, kui ma ei suuda Pitt'i köögipoolelt juustupaki avamiseks kääre leida ja ta üllataval - pange tähele - eriti üllllatavalt kombel mu seljataha ilmub...
Sellel viimasel ja paljudel teistel TAOLISTEL unedel EI OLE JUU mu eluga mingit pistmist. Või siiski. Paneb korraks mõtlema küll, et mis krt toimub minu peas.

Oktoobrist suundun tagasi "normaalse" elu rööbastele ja et see võimalikult valutult läheks, otsisin Mikule hoidja, kellega me lähinädala jooksul tutvust teeme. Kogemusteta, 19aastane näitsik. Eks näis.

Eks näis ka muude eluliselt oluliste asjade puhul. Mitte et ma käega viskaks - üldsegi mitte - pole seda kunagi teinud ja ei kavatsegi teha. Võibolla just see tegemata liigutus viiski MEID nüüd selleni, kus ME praegu oleme. Lõpuks ometi? Lõpuks ometi.

22 august 2009

Kõige ootamatumad asjad juhtuvad siis, kui sa selleks tegelikult kõige rohkem valmis oled - sa lihtsalt ei tea seda ega suuda uskuda.