Kui koormat selle kordumatust talud,
mis järelnaudinguiski hõrk ja hea.
Ei enam leia paiku, kus sa palud,
su armastuse altareid ei tea.

Aeg kolletab me unelmatesalud
ja katkestab me kiindumusterea.
Tas kustuvad kõik õndsused ja valud
ja närbuma peab habras meelespea.

Ükskord mu elu tinaraske laotus,
su käte imelisest puutest paotus,
hing andus avaruste särale.

Veel meeltes tuksub ärevust ja ruttu,
kuid radamad on mattund tuhmi uttu,
ja laev ei jõuagi vist pärale...

Ma ei tea, mis süsteemi järgi browsib Blogger.com oma kasutajate profiile, aga kui kolada tallinnlaste blogides, siis mu Prügilale eelneb Savisaare oma :D

komöödiasari "Riigikogu infotund"

Sattusin neljapäeva lõunapaiku vaatama Riigikogu infotundi... Mitte et see mulle eriti korda läheks, mis nad seal soiuvad, aga kuna esimesed kaks minutit panid mind muiates kõrvu kikitama, siis ma otsustasin tol korral tunnist osa võtta..
Ütleme nii, et kolm esimest teemat-küsimust leidsid enamvähem naeruväärse lõpu. Justiitsminister Rein Lang naeris Vilja Savisaare sõna otseses mõttes välja, kuna Vilja küsimus pensioni koju kättetoomise makusustamise kohta ei kuuluvat üldse justiitsministeeriumi pädevusse.. Proua Savisaare kehakeel on üldse seal toolis istudes nii koomiline, et tekib küsimus, mida see naene seal üldse teeb.. Vilja pani oma küsimusega nii puusse, et Lang ei oskanud ega tahtnud isegi peale kolmanda täpsustava küsimuse esitamist asja kommenteerida :D
Keegi Igor Gräzin pani oma küsimusega jällegi teemast täitsa mööda, mis tekitas pahameelt infotunni esimehes, kes pidi riigikogulastele pidevalt meelde tuletama, et nood ikka teemasse jääksid. Mõne pikajuhtmelisema-aeglasema ametniku jutt ei mahtunud aga kahe kellahelina vahele ära. Härra Lukas lõpetas oma vastuse poole sõna pealt, kui kelluke juba teist korda närviliselt helises. Jummel-jummel, kas niimoodi saab siis poliitikat teha? Nojah, kõik tahavad ju rääkida, aga paljudel jõuab aeg mõtetest ette. Ehk tähendab see seda, et koos on kari filosoofe, kes - nagu üks riigikogulane värki kommenteeris - ajavad mingit ümmargust juttu ja ei miskit muud. Mulle jäi mulje, et küsijad käivad vastaja värvidele ja vastajad küsijate närvidele. Eriti oli seda Langi puhul märgata, kellel paduküsitlusest ühel hetkel vist siiber sai ja kes oma vastused lühida iroonia alla koondas. Tundub, et küünilisus on infotunnis igati teretulnud ning ainuke nähtus, mis koosistujates natukenegi elevust tekitab. Sest üldiselt jätab infotund ülimalt emotsioonitu, külmakõhulise ja istujatele vastumeelse koosviibimise mulje.
Tunnike möödas - targemaks küll ei saanud. Siuke tühi tunne tekkis hoopiski...

Lepikud männimetsas

Nädalavahetusel sai end kummikute ja noaga varustatud, Mikko kaenlasse võetud ning sammud Pärnumaa metsade suunas seatud. Tegelikult sõitsime õuest kõigest paari kilomeetri kaugusel asuva raba servani, jõudsime kapuutsid pähe tõmmata ja juba ootaid meid kraavipervel kaks suurt puravikku. Mina tegin koos Mikkoga metsas tunnikese jagu ringe saja meetri raadiuses ja lõpptulemus oli ikka ämbritäis pilvikud-riisikaid-puravikke. Tomil rohkemgi! Isegi tuuleiil ei iitsatanud ja ühtegi lendavat objekti polnud meid tüütamas. Ja tunne oli, et niipea, kui jõudsin metsale selja pöörata, pistsid uued seened oma kübara sambla vahelt välja.
Hiljem kodus oli terve maja võiga praegud puraviku haisu täis ning ühtteist ajasime purki kaa. Elagu Eesti metsad!

ja jälle üks kuu möödas :) tõsine 4kuune mehepilk

blond mees juhe koos

walker: kle, ole hea, vala mulle klaas mahla.
mina: õuna või apelsini?
walker: õuna, kui sul on...

eh??