sellist nime kannab mu elu esimene tõsine isetehtud maal, mille ma riputasin keset suurt tühja valget seina oma voodi kohale :D
Kuna tegevus ise oli väga fann, siis tuleb neid kindlasti veel ;)
[Lõuend, akrüül, paber]
[Lõuend, akrüül, paber]
24 juuli 2007
18 juuli 2007
13 juuli 2007
Kiti
Transportisin eile õhtul oma kassi teisest korterist enda juurde ning vastutasuks sain terve õhtu puhast kassiterrorit. Nojah, ma tean, et elukoha vahetus mõjub kassile šokeerivalt eriti siis, kui too on terve oma elu (4 aastat siis) ühes ja samas korteris veetnud ning selle aja jooksul vaid 2x loomakliinikut külastanud. Ma tean ka seda, et mu kass on kiiksuga..
Oleks ta siis selle sisseelamisaja vaikselt kuskil nurgas kükitanud! Aga ei! Saanud voodi ääre alt piiludes ülevaate, et ohtu pole, hakkas ta mööda korterit ettevaatlikult kuid segamatult ringi nuuskima. Kuna põrand tundus igav, suunduti kõrgemale. Ära tuli proovida vannitao ukse ülemisel äärel kõõlumine, kraanikauss, telkutagune ja sügavad riiulivahed. Suurim avastus oli aknalaual leiduv palm. Silmis sära, asuti suurima mõnuga lehti närima.
Kui ma taime elutoa kapi otsa tõstsin, võeti järgmine pott ette, milleks osutus mu kallis kääbuspuu. Okei! Tõin veel köögist lisaks basiilikapõõsa ning tõstsin selle kassi ette. Mhmh, liiga vänge! Aga huvi palmi vastu oli suurem ning kadunud ka hirm. Ja nii ma suutsin vaid korra selja keerata, kui elukas (hellitusnimi) mulle palmi kõrvalt ülevalt alla jõllitas. Ja nii algaski palmi päästmise tõeline aktsioon.
Järgmine koht oli lae all köögikapi otsas, kuhu pääsemiseks oli kassil vaja teha vähemalt 2meetrine hüpe madalama kapi otsast (sellega seoses tuli mulle meelde, kuidas ma 9ndas klassis 2.02 meetrit kaugust hüppasin... krt!). Ja ta tegi selle ära!
Nii, kõrgemaid kohti mul korteris enam pole. Panin palmi tagasi aknalauale, tõmbasin paksud kardinad ette ning lükkasin laua vastu kardinaid ja seina. Siis oli vaikus...
..kuni ma tuled kustu panin ning voodisse ronisin. Mu kass tuleb alati kutsumise peale, aga eile õhtul ignooris ta mind täielikult. Uni hakkas võimust võtma nagu ka järjest tihedamini kuulduv nahistamine. Terve kassi elu kehtinud "FU!" ei omanud ta jaoks enam mingit tähendust. Aga ta ei pääsenud aknalauale ja ma jäin magama..
..kuni ärkasin mingi kolksu peale. Ma ei tea, mis see oli ja mul oli ka suht suva. Ma tahtsin magada!
..kuni ärkasin selle peale, kuidas terve voodi värises, kui kass end küünte abiga mööda voodiäärt edasi-tagasi vedas.
Kui varahommikul (vaatasin, kell oli 6) päike läbi kardinapilu tuppa paistis, nägin kassi aknalaual palmi järamas. Ma tõusin üles ja panin palmi kappi, millel on klaasuksed. Seal see nüüd konutab. Ma lähen kohe peale tööd ja ostan kassimuru.
09 juuli 2007
06 juuli 2007
Reisijärelkaja
PILDIALBUM:
http://arty.emeedia.ee/gallery/?md5=7c402a9b52ed7338a8af91b797be365e
Hispaania 2007 reisi eelarve (ei sisalda toitu ega muid mittehädavajalikke kulutusi):
+ lend edasi-tagasi 2 inim: ´a 3846 eek= 7692 eek= 491,50 eur (Estonian Air)
+ hostel 2 inim/3 ööd: ´a 27 eur= 162 eur (http://www.hostalaribau.com/)
+ kämping 2 inim/6 ööd: ´a 10,85 eur= 130,22 eur (erinevad kämpingud)
+ tervisekindlustus 10 päeva: ´a 140= 280 eek= 17, 90 eur
+ autorent 6 ööpäeva koos õnnetusjuhtumikindlustusega (´a 5,17 eur): ´a 41,95 eur= 251,72 eur (http://www.e-sixt.com/)
+ bensiin 1 eur/liiter = 120 eur/1300 km*
*Sõidetud kilomeetrid
Total: 1173,34 eur= 18400 eek/2 inim
Päevase toidukoguse peale võiks arvestada u. 20 eur/ inim (eeldab u. iga paari päeva tagant toidupoe ja kaks korda päevas kohviku/tapasbaari külastamist; ei eelda kalleid restorane, vinoteeke vm suurlinna baare). Saab ka odavamalt kui 20 eur/päev.
***
Olles vähem kui nädal siin jahedas Eestimaa suves viibinud, on hakanud mu tagaajus idanema üks tera - selline väike nagu seesamiseeme... Eestis võib ju elada, kui mujal ei viitsi ega saa, kuid EI PEA, kui oled avastanud, et võib ja saab ka mujal - ehk siis näiteks Hispaanias!
Hispaanias ON kõik parem ja sinna pole midagi parata. Seal on ka kõik teistmoodi ja see on omamoodi hea. See maa on tunneteküllane, ilus, metsik, kaootiline, lõbus ja vihane, see on värviline, kuum, lohakas kuid puhas, see on eelarvamustevaba kuid ohtlik, see on avatud, flirtiv, tülitsev ja armastav.
Ainuke, mida ma sellest reisist kahetsen, on see, et sealviibitud aeg oli liiga lühike. Ning ma kavatsen seda puudust kindlasti parandada.. Omal käel reisimine on omaette "tsirkus", kuid mul vedas sellega, et meid oli ainult kaks (ja need kaks sobivad reisile nagu sukk ja saabas) ning lahkarvamusi, tülisid või muid mossitamisi meil lihtsalt ei eksisteerinud. Fakt on siiski see, et enne reisi tuleb selgeks teha kõigi reisijate isiklikud huvid sihtpunktis. Ja tore on, et ei mina ega Tom ole muuseumirotid või lõbustuspargi-ja loomaiafännid või üldiselt turismiatraktsioonide kummardajad, vaid pigem sellised võtame-auto-ja-sõidame-ÄRA-luuserid.
Meie reis ei olnud aktiivne puhkus, vaid väike seiklus tunde järgi, mille eesmärgiks oli aeg maha võtta (a la olen ainult enda jaoks), keerata kiirteelt mägisele külavaheteele, teha väike suplus igas ilusas rannas, mis meile ette jäi ning nautida seda ilu, mida pakub Hispaania flora ja fauna.
See õnnestus ja võib olla täpselt sellepärast, et me ei rikkunud oma reisi ära pideva kellavaatamise ja stressamisega (mis metsa läks, oli ainult meie isiklik süü), pakkus see meile täpselt sellist naudingut, mida me ootasime ja rohkemgi veel.
Hispaania ei ole Itaalia, Hispaania pole ka Ameerika. Hispaania keel teeb hispaanlasest hispaanlase. 4 hispaanlast=100 venelast (detsibillide poolest). Ühest suvalisest tapasbaarist jäi mulle meelde üks meesterahvas, kes oli tolle välimuselt lihtsa söögikoha omanik. Baari pidas üleval terve perekond - kaks generatsiooni ja nad olid kõik kohal. Me olime sel kellaajal pea ainukesed kliendid. Nende elevus nakatas meid - omanik pani telkust mängima mingi kohaliku latiinomuusika kanali ning laulis ja tammus kaasa, ise samal ajal meie kõrval kahvleid-nuge nühkides. Tüübi ema tuli vahepeal ja pani telku vaiksemaks - et kliendid on majas. Mees tuli tagasi ja keeras musa jälle valjuks meile silma visates. Papa tuli sigariga ja mölises midagi. See oli eriline tunne. Me olime nagu osa nende "perekonnatülist"...
Hispaanlased armastavad (loe: nõuavad) silmsidet. Kohvikulauast tõustes ning lahkudes jälgib teenindaja sind senikaua, kuni teie pilgud kohtuvad. See on alati nii ja see on mu arust kõige soojemat sorti hüvasti-ja-tule-jälle :) Tänaval möödaminejad ootavad silmsidet. Hispaanlased on avatud suhlejad, nad soovivad vahetut kontakti. Kuid turistide suhtes võib märgata ka teatud külmakõhulisust, mis meile võib-olla lihtsalt tundub nii.
Hispaanlased on siirad, kuid kaootilise käitumisega. Nende ajataju on niigi metsas. Ma trehvasin ühe kämpingu administraatoriga, kes palus mul viis minutit väravas oodata. Ma ootasin viisteist kuni enam ei viitsinud ja läksin probleemile ise lahendust otsima. Ta saabus umbes poole tunni pärast, kui teda enam vaja polnud. Arvatavasti teavad nad ütluse - kui piisavalt kaua oodata, lähevad asjad ISE korda - tõelist mõtet. Hispaanlased ei tea, mis on vaikus, rahu, öötunnid vms distsipliini nõudev olukord. Kui peetakse prallet, siis võimalikult valjult ja kaaskodanikele mõtlemata - ja tundub, et keegi ei pane neile seda pahaks.
Pole olemas kahe- või enamasuguseid hispaanlasi. Sellele viitab liiklus. Liiklus on Hispaania tänavatel pidevas liikumises ega talu paigalseisu - muidu poleks see ju liiklus. Soovitav on tõesti pidevalt teatud tempos mingiski suunas kulgeda. Liiklusmärkide rohkus raskendab JA kergendab natuke kaootilist liikumist - väga palju on keelumärke. Õhtusest parkimiskeelust teavitab keskpäeval kojamehe vahele pandud paberilipik. Ja need RINGID. Hispaanlased on ehitanud ja ehitavad absoluutselt igasse võimalikku teede ristumise kohta ringi. Küladevahelisel maanteel võib ringe kohata iga mõne km tagant ning see tahab harjumist. Liiklus pole närviline, ühesuunalise tee viiel rajal kulgevad juhid teavad nagu alati, kuhu nad lähevad. Teed on väga heas korras ning ainult paaril korral näitas Autorout 2007 koostöös GPSiga, et sõidame kuskil põllu pääl.....
Palmid. Palju palme. Seedrid on kuskil tagantpoolt viiendad. Kuiv pinnas. Suvel põud. Kraanist tulev joogivesi reeglina juua ei kõlba. Siiski on enamik randadest varustatud jalapesemiskraanide ja dushidega soola mahaloputamiseks. Merevesi on nii soolane, et jätab isegi nahale valged randid, maitseb suus lihtsalt jube ning silmas kipitab nagu vanakurat. Rannad on erinevad. Mõnes rannas läheb vesi kohe kaldas trepiastmena sügavaks - teistes randades tuleb aga mõnusalt pikk teekond jalge alla võtta enne kuni vesi nabani. Päike tapab. Eriti keskpäeval, mil varju põhimõtteliselt ei tekigi. Vahemerelt puhuv tuul jahutab kavalalt ning pruun nahk koorubki nädala pärast maha..
Meie mõnus reis koosnes vaid positiivsetest emotsioonidest ning seda raskem oli tagasitulek - kui lennuk Barcelona lennuväljalt õhkutõustes rattad kõhu alla tõmbas, ilus mu silmanurka pisar. Ma lähen sinna tagasi!
On kahtesorti inimesi - ühed, kes armastavad muutusi, sulavad ümritsevaga kokku, väärtustavad "teistsugust" - ning teised, kes on kõrvaltvaatajad, kes pidevalt mõttes jumalat paluvad, et terve nahaga koju jõuaksid. Ma pole ekstremistlik, kuid ma hindan inimesi, kes lihtsalt võtavad oma seitse asja ja lähevad MINEMA, lähevad ja muutuvad ja sulavad maailma ja iseendasse... plaanitult või plaaniga.
http://arty.emeedia.ee/gallery/?md5=7c402a9b52ed7338a8af91b797be365e
Hispaania 2007 reisi eelarve (ei sisalda toitu ega muid mittehädavajalikke kulutusi):
+ lend edasi-tagasi 2 inim: ´a 3846 eek= 7692 eek= 491,50 eur (Estonian Air)
+ hostel 2 inim/3 ööd: ´a 27 eur= 162 eur (http://www.hostalaribau.com/)
+ kämping 2 inim/6 ööd: ´a 10,85 eur= 130,22 eur (erinevad kämpingud)
+ tervisekindlustus 10 päeva: ´a 140= 280 eek= 17, 90 eur
+ autorent 6 ööpäeva koos õnnetusjuhtumikindlustusega (´a 5,17 eur): ´a 41,95 eur= 251,72 eur (http://www.e-sixt.com/)
+ bensiin 1 eur/liiter = 120 eur/1300 km*
*Sõidetud kilomeetrid
Total: 1173,34 eur= 18400 eek/2 inim
Päevase toidukoguse peale võiks arvestada u. 20 eur/ inim (eeldab u. iga paari päeva tagant toidupoe ja kaks korda päevas kohviku/tapasbaari külastamist; ei eelda kalleid restorane, vinoteeke vm suurlinna baare). Saab ka odavamalt kui 20 eur/päev.
***
Olles vähem kui nädal siin jahedas Eestimaa suves viibinud, on hakanud mu tagaajus idanema üks tera - selline väike nagu seesamiseeme... Eestis võib ju elada, kui mujal ei viitsi ega saa, kuid EI PEA, kui oled avastanud, et võib ja saab ka mujal - ehk siis näiteks Hispaanias!
Hispaanias ON kõik parem ja sinna pole midagi parata. Seal on ka kõik teistmoodi ja see on omamoodi hea. See maa on tunneteküllane, ilus, metsik, kaootiline, lõbus ja vihane, see on värviline, kuum, lohakas kuid puhas, see on eelarvamustevaba kuid ohtlik, see on avatud, flirtiv, tülitsev ja armastav.
Ainuke, mida ma sellest reisist kahetsen, on see, et sealviibitud aeg oli liiga lühike. Ning ma kavatsen seda puudust kindlasti parandada.. Omal käel reisimine on omaette "tsirkus", kuid mul vedas sellega, et meid oli ainult kaks (ja need kaks sobivad reisile nagu sukk ja saabas) ning lahkarvamusi, tülisid või muid mossitamisi meil lihtsalt ei eksisteerinud. Fakt on siiski see, et enne reisi tuleb selgeks teha kõigi reisijate isiklikud huvid sihtpunktis. Ja tore on, et ei mina ega Tom ole muuseumirotid või lõbustuspargi-ja loomaiafännid või üldiselt turismiatraktsioonide kummardajad, vaid pigem sellised võtame-auto-ja-sõidame-ÄRA-luuserid.
Meie reis ei olnud aktiivne puhkus, vaid väike seiklus tunde järgi, mille eesmärgiks oli aeg maha võtta (a la olen ainult enda jaoks), keerata kiirteelt mägisele külavaheteele, teha väike suplus igas ilusas rannas, mis meile ette jäi ning nautida seda ilu, mida pakub Hispaania flora ja fauna.
See õnnestus ja võib olla täpselt sellepärast, et me ei rikkunud oma reisi ära pideva kellavaatamise ja stressamisega (mis metsa läks, oli ainult meie isiklik süü), pakkus see meile täpselt sellist naudingut, mida me ootasime ja rohkemgi veel.
Hispaania ei ole Itaalia, Hispaania pole ka Ameerika. Hispaania keel teeb hispaanlasest hispaanlase. 4 hispaanlast=100 venelast (detsibillide poolest). Ühest suvalisest tapasbaarist jäi mulle meelde üks meesterahvas, kes oli tolle välimuselt lihtsa söögikoha omanik. Baari pidas üleval terve perekond - kaks generatsiooni ja nad olid kõik kohal. Me olime sel kellaajal pea ainukesed kliendid. Nende elevus nakatas meid - omanik pani telkust mängima mingi kohaliku latiinomuusika kanali ning laulis ja tammus kaasa, ise samal ajal meie kõrval kahvleid-nuge nühkides. Tüübi ema tuli vahepeal ja pani telku vaiksemaks - et kliendid on majas. Mees tuli tagasi ja keeras musa jälle valjuks meile silma visates. Papa tuli sigariga ja mölises midagi. See oli eriline tunne. Me olime nagu osa nende "perekonnatülist"...
Hispaanlased armastavad (loe: nõuavad) silmsidet. Kohvikulauast tõustes ning lahkudes jälgib teenindaja sind senikaua, kuni teie pilgud kohtuvad. See on alati nii ja see on mu arust kõige soojemat sorti hüvasti-ja-tule-jälle :) Tänaval möödaminejad ootavad silmsidet. Hispaanlased on avatud suhlejad, nad soovivad vahetut kontakti. Kuid turistide suhtes võib märgata ka teatud külmakõhulisust, mis meile võib-olla lihtsalt tundub nii.
Hispaanlased on siirad, kuid kaootilise käitumisega. Nende ajataju on niigi metsas. Ma trehvasin ühe kämpingu administraatoriga, kes palus mul viis minutit väravas oodata. Ma ootasin viisteist kuni enam ei viitsinud ja läksin probleemile ise lahendust otsima. Ta saabus umbes poole tunni pärast, kui teda enam vaja polnud. Arvatavasti teavad nad ütluse - kui piisavalt kaua oodata, lähevad asjad ISE korda - tõelist mõtet. Hispaanlased ei tea, mis on vaikus, rahu, öötunnid vms distsipliini nõudev olukord. Kui peetakse prallet, siis võimalikult valjult ja kaaskodanikele mõtlemata - ja tundub, et keegi ei pane neile seda pahaks.
Pole olemas kahe- või enamasuguseid hispaanlasi. Sellele viitab liiklus. Liiklus on Hispaania tänavatel pidevas liikumises ega talu paigalseisu - muidu poleks see ju liiklus. Soovitav on tõesti pidevalt teatud tempos mingiski suunas kulgeda. Liiklusmärkide rohkus raskendab JA kergendab natuke kaootilist liikumist - väga palju on keelumärke. Õhtusest parkimiskeelust teavitab keskpäeval kojamehe vahele pandud paberilipik. Ja need RINGID. Hispaanlased on ehitanud ja ehitavad absoluutselt igasse võimalikku teede ristumise kohta ringi. Küladevahelisel maanteel võib ringe kohata iga mõne km tagant ning see tahab harjumist. Liiklus pole närviline, ühesuunalise tee viiel rajal kulgevad juhid teavad nagu alati, kuhu nad lähevad. Teed on väga heas korras ning ainult paaril korral näitas Autorout 2007 koostöös GPSiga, et sõidame kuskil põllu pääl.....
Palmid. Palju palme. Seedrid on kuskil tagantpoolt viiendad. Kuiv pinnas. Suvel põud. Kraanist tulev joogivesi reeglina juua ei kõlba. Siiski on enamik randadest varustatud jalapesemiskraanide ja dushidega soola mahaloputamiseks. Merevesi on nii soolane, et jätab isegi nahale valged randid, maitseb suus lihtsalt jube ning silmas kipitab nagu vanakurat. Rannad on erinevad. Mõnes rannas läheb vesi kohe kaldas trepiastmena sügavaks - teistes randades tuleb aga mõnusalt pikk teekond jalge alla võtta enne kuni vesi nabani. Päike tapab. Eriti keskpäeval, mil varju põhimõtteliselt ei tekigi. Vahemerelt puhuv tuul jahutab kavalalt ning pruun nahk koorubki nädala pärast maha..
Meie mõnus reis koosnes vaid positiivsetest emotsioonidest ning seda raskem oli tagasitulek - kui lennuk Barcelona lennuväljalt õhkutõustes rattad kõhu alla tõmbas, ilus mu silmanurka pisar. Ma lähen sinna tagasi!
On kahtesorti inimesi - ühed, kes armastavad muutusi, sulavad ümritsevaga kokku, väärtustavad "teistsugust" - ning teised, kes on kõrvaltvaatajad, kes pidevalt mõttes jumalat paluvad, et terve nahaga koju jõuaksid. Ma pole ekstremistlik, kuid ma hindan inimesi, kes lihtsalt võtavad oma seitse asja ja lähevad MINEMA, lähevad ja muutuvad ja sulavad maailma ja iseendasse... plaanitult või plaaniga.
Tellimine:
Postitused (Atom)
