Kui miski päev mu elus märkimist väärib, siis oli see kindlasti täna. Ma peaks tänase päeva asjade kulgu pigem veidraks ja valusaks ning ei hakkas seda mitte millegagi võrdlema, sest...

hommikul tund peale ärkamist ruttasin tööle. Enne välisust takerdusin ma omaenda püksisääre taha ja lendasin pea ja käed ees neli astet trepist allapoole. Imekombel olin suutnud oma suure käekoti minust ettepoole visata, niiet maandusin peopesadega selle peale jalad mööda treppi järel lohisemas. See oli valus. Aga veel valusam oli siis, kui jalg töö juures ennast pidevalt tunda andis ja üles paistetas. Homseks ootan sinikaid-rohekaid..

Minu kukkumise põhjuseks olid liiga laiad püksisääred ja liiga pika ja terava ninaga saapad ehk Priit Põldoja. Ma pidin minema kell 11 Hansapanga peamajja Põldoja intervjueerima ja plätud ning teksad poleks sel puhul vist kõige paslikum riietus olnud.

Tööle jõudes aeti mind juba taga. Ning seda juba tund aega. Speditsiooni autijuht oli helistanud, et ei saa Saksmaal lubatud kaupa kliendi käest kätte. Oli teine ootanud eilsest õhtust saati. Suure pahameele ja minu juhenduse saatel lubati siis autijuhil ilma kaubata tagasi koju sõita. Kahju tekkis sellega soses muidugi kõigile väljaarvatud kliendile, kes lihtsalt oma lubadusest kinni ei pidanud ning järjekordselt käkki keeras.

Kui mitte varem, siis sel hetkel tekkis mul küll küsimus, et mida põnevat 14-ndal septembril mulle veel kavas on.
Kaamera ja diktofon jõudsid õigel ajal, intervjuule jõudsin õigel ajal. Vestlus ise oli edukas ja kaks laualepandud diktofoni ei öelnud kumbki üles.
Kui Hansapangas midagi ei juhtu, siis õhtul on mulle kindlasti miskit veel varuks. Ebausklikud nagu me oleme.
Tagasi tööle jõudes sain kõne vanemalt vennalt, kes oli endast suht väljas. Ta elukaaslane oli arvutis mingi megatähtsa-suure dokumendi üle kirjutanud. Ja nüüd püüti seda taastada. Aga mis läinud see läinud..
Hiljem koolis, kui õppejõud palus kodutööd esitada, avastasin, et olin selle hoopiski teise mapi vahele pistnud kui arvasin.

Hetkel valmistun salvestatud intervjuud üles kirjutama.... kui ta seal diktofonis ikka alles on....

Mul on uued hobid... :D

...nagu näiteks potilillede..

.. ja maitsetaimede kasvatamine...

ja moosikeetmine

ja patjade õmblemine..

ja savikujukeste voolimine...

Ühesõnaga - loomingulised kuud :D